Ma ei tea, kuidas ma suudan need 3 ja pool nädalat veel koolis käia...

Ma hakkangi elama ainult ürituste nimel, et elu vähekenegi talutavam oleks. Nt Neljapäeval sõidame Elisega Tartusse ning õhtul kinomajja "Kättemaksukontori" maratoni vaatama, mis kestab 14 tundi (!). See lõppeb reede hommikul, siis koju magama ja õhtul jälle kinomajja "Püha Tõnu kiusamist" vaatama. Õppimisele ei taha mõeldagi...

Kohusetunne on täiega alla käinud viimasel ajal...kõigest on niii krdima savi lihtsalt..(ise ka ei usu kui savi)

Igastahes... Ma tõmban enda kalendris suure punase ringi ümber 21. aprilli, sest siis on lõpukell ning iga päev hakkan tõmbama päevakestele ristikesi, et aeg rutem läheks..Loodan, et see aitab ka elada...