Kuidas teie käituksite või mis näo teeksite, kui näeksite öösel kell 23:30 riigikogu ees kahte isikut: tüdrukut pidžaama pükste ja veinipudeliga, kes koguaeg naeratab ja tundub omas maailmas viibivat, ning poissi kes mängib kidrat, nagu see oleks kogu tema elu ja hing?
Mõnus on istuda hommikul sügiseses jaheduses maja trepil keset pärapõrgut, juua kuuma piparmünditeed ja vaadata kaugusesse suurele põllule.
Hetkel passin koolis ja mul on jälle umbes kaks tundi vaba aega... Ma ei mäletagi, mida ma siia kirjutada tahtsin...ennem oli mõte olemas...
Vahest tahaks lihtsalt midagi kirjutada, et mõistus päris sõlme ei jookseks. Kui ainult teaks mida kirjutada. Nii palju oleks öelda, aga ei oska ja ei tea.
Tsitaat
„And even if wars didn’t keep coming like glaciers, there would still be plain old death.“ Kurt Vonnegut „Slaughterhouse-Five"