A video of special Fred :D

Ma hakkasin täna mõtlema, et elu on nagu mäng.
Elus sa pead riskima paljude asjadega nagu mänguski, aga nende erinevus on see, et elus ei saa sa vajutada nupule "REPEATE LEVEL" ning kui tuleb Game over, ei saa sa enam mitte midagi teha.
Meil on igal ühel mängida oma roll: Koolis oleme me õpilase rollis, kodus aga lapse, õe, venna või mõnes muus rollis.
Mänguga peab olema väga ettevaatlik, sest üks vale liigutus võib muuta terve su elu ning sa pead olema koguaeg valvel, et sa mängu p****e ei keeraks...

Käisime klassiga soomatkal Keava soos. Alguses kõndisime mööda laudteed aga ühel hetkel pidime sealt kõrvale astuma. Nii me sumpasimegi seal vesises soos (turbamudas) u. 3 km, kõigil jalatsid vett täis ja vahepeal olid osad inimesed põlvini soosse vajunud.


Soos oli täiega ilus loodus. Seal olid väga ilusad laukad ja ilusad valged taimed, mille nime ma ei mäleta.



Lõpuks me jõudsime välja ühele külavahe teele. ning kõigil oli hea meel, et lõpuks ometi saime soost välja. Paljudel olid jalad väga väga mustad ja räpased ja botased vett täis. Meiega käisid kaasas ka kolm kutsikat, kes olid vist kahe kuused.


Me liikusime edasi ühele lagendikule metsa vahel, kus toimus ristsõna lahendamine auhinna peale. Kutsud olid aga nii väsinud, et jäid magama. Hiljem kui me hakkasime tagasi liikuma, pidi Merka ühte kutsut süles vedama, sest ta ei jaksanud enam ise käia ning jäi Merka süles peaaegu magama.
Me pidime veel liikuma läbi soise metsa. Peale seda jõudsime välja põllule ja jälle oli väga hea tunne. Umbes selline tunne: Oh! tsivilisatsioon!

Kinkisin täna kahele väikesele põnnile kaks Macdonaldsi õhupalli.
Alguses vaatasid nad mind kadeda pilguga, umbes sellisega, et kuidas sul on kaks õhupalli ja mul ei ole ühtegi :D Mul hakkas neist kahju ja andsin õhupallid neile...

Oli mai keskpaik ja sadas paduvihma. Me otsisime kohta, kuhu varju joosta, kuigi sellest ei oleks enam eriti kasu olnud, sest olime mõlemad juba niigi läbimärjad.
Lõpuks me leidsime ühe vana mahajäetud telefoniputka ning läksime sinna sisse. Seisime seal vastamisi surutud ning kuulasime vihma pekslemist vastu katust. See kõik tundus kuidagi nii imelikult hea ja mulle hetkeks tundus, et aeg on seisma jäänud. Sel hetkel ma soovisin, et see ainus hetk kestaks igavesti...

Mina: Kui kallis see hallitusjuust oli?
Vanaisa: Ah mis vahet sellel on, ma ei mäleta kui palju see maksis
või kui kallis see oli. Sina oled ikka kallim :D

Kas saab veel haigemat teksti olemas olla? =D See siis minu ja Silvia kirjavahetus mata tunnis...

Tere, mina olen porgand!
Tere porgand! väga meeldiv tutvuda! Mina olen kaalikas =)
kuidas läheb? Mul läheb võib-olla hästi.
Mul nii enam-vähem...
Miks sul nii enam-vähem läheb?
Tahavad mu ühepajatoiduks keeta =,(
Ma tean, mul sama. Minust tahetakse teha juurvilja suppi ja mis alles jääb antakse küülikule =S
Ma just kardan seda, et lapsed ei taha ju ühepajatoitu ja siis, et äkki läheb kapis hallitama vms...
ME PEAME VASTU HAKKAMA! porgand ja kapsas. Tuleb võimas salat!!!
ÕIGE JUTT! Kutsume kartulid ka appi!
Kartulid pole vastupidavad. Natukene piima ja juba on püree. Parem kasutaks küüslauku... nad tervislikud ja kibedad. Lapsed ei tule talle lähedalegi!
Oh jah! Õigus! Nad haisevad ju kaa piisavalt, et vaenlase eemale peletada.
Aga pärast sõda peab ikka rahukonverentsi läbi viima. Oma nõudlused esitada. Mida sa nõuad?
Paremat põllulappi!
Mina nõuan küülikute kastreerimist ja TJG (Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi) võiks ka põlema panna!
Ja ühe teatud klassi samuti!
Jah, tema ja tema arvuti, mis meie loodust rikub ja mille pärast meile happevihma peale sajab!!!
Täpselt!
Tegelt ma olen nuhk ja sain teie kõik plaanid teada. Pidage mind meeles kui VAPRAT HERNEST!
SA IGAVENE SIGA!!! :@
HERNES RAISK! =D

asub siin :D