Täna hommikul Postimees online'i lehitsedes, avastasin häiriva asja: mõned reklaamid on täiesti kohatud. Õigupoolest ei ole sellel konkreetsel reklaamil viga midagi, on ju tore, et korraldadakse heategevusprojektse jms, aga selle tegi kohatuks Anu Saagim.
Reklaam ei läinud kokku selle artikliga, sest juttu oli kuidas kaitsevägi esitles 3D formaadis reklaamklippi ja kõrval oli sõduritest pilt, mis tundus olevat nagu sõjatandril vms. Kerisin natukene allapoole, et hakata huviga artiklit lugema, aga mu tuju oli kohe kadunud, kui nägin Anu Saagimit ilma aluspesuta eputamas, nagu oleks just tema ilma oma aluspüksteta ja tuule poolt üles kergitatud kleidiga see, kelle pärast peaks osa võtma heategevusprojektist. Mind paneb see lihtsalt ahastama, kui maitselagedad on inimesed.

Siin pilt sellest artiklist ja reklaamist.

Mul on vahel tunne, et mind ei eksisteerigi üldse, või kui eksisteerin, siis ainult enda maailmas enda mõtete ja unistustega... Jälle on tekkimas selline "mulli" tunne, kuid mulle ei meeldi see. Ma kardan liiga endasse tõmbuda ja kõik endast eemale peletada...

Ühesõnaga...Misiganes...

Õues oli mõnus...Niisama kõmpisime Zämmiga mööda Keilat ringi. Käisime Rõõmu Kaubamajas, ta ostis oma kassile süüa ja tahtis minu kassile ka osta, tuues ettekäändeks, et ta on suur kassisõber. :D Lõpuks väsitas käimine päris ära, aga vähemalt oli hea trenn.

Elisega lähme mingi aeg kirbukale, ärime oma ülearused riided ära :D Loodan, et keegi ostab ka!

Kunsti lõputöö on vaja välja mõelda, mõned mõtted juba on, eks paistab, mis edasi saab.

Bioloogia powerpointi peaks tegema, ei viitsi!

Laisk olen! Muudkui istun tiivanil, näksin kapsast ja passin msnis... Yeah..elu on põnev! (iroonia)