Kell 9:59

Uni on...Tahaks siit minema: lihtsalt istud siin ja kuulad õpsi, kes enda arust õpetab kõikki, kuigi tegelikult kedagi ei koti...
Õnneks on siin klassis suured aknad, kuigi neist ei paista midagi peale suure halli maailma, mis koosneb nõukaaegsetest paneelmajadest ja pilvisest taevas nende kohal...

Elu muutub igavaks... Tahaks teha midagi, mis poleks nii f.... tavaline ja rutiinne. Tahaks sõita ära maale, sest ainult seal on stressi maandav keskkond: täielik vaikus, avar suur põld ja tuulekohin.
Juba sellele mõtlemine tekitab minust igatsust... Äkki peaks siiski millalgi maale minema? Ainus miinus on see, et nii vara läheb pimedaks ja maja taga peldikus tuleks hakata käima laternaga XD
Kui ilus ilm oleks, võiks ju lõket kh teha...
Unistades lähebki juba tuju paremaks. Peaks endale uuesti looma oma väikse mullikese, mis põhineb unistamisel ja mõtetel, mis mind ahastusest eemal hoiab ja natukenegi sees rõõmsamaks muudab...