"palun päästke mind siit igavast piinarikkast tunnist!" karjusin ma mõttes üle terve klassi, aga keegi ei kuulnud mind.
Ma piinlesin, aga keegi ei näinud seda. Seda sõnumit sai välja lugeda ainult minu silmadest,
kuid keegi ei vaadanud nendesse, sest need olid väsimusest suletud...