Let it go...

öösel laman suures voodis üksinda. Und ei tule, kuulan kuidas venelased väljas karjuvad ja põrgatavad korvpalli. Jälgin auto tulede varje mis voolavad mööda lage ja sis kaovad.
Hommikul läheb uni ära, kell on sis 7:00 . lähen jalutan linnapeal, õues on tunda värskete märgade kaselehtede lõhna.
Ma mõtlen, et mis mõtet on sellel kuradima elul ilma temata? aga siiski jääb väike lootus et ühel päeval, et ühel päeval täitub unistus, mida niiväga igatsed et muule ei suuda mõelda ja masendus ja kurbus matavad jälle maad, kõik tõmbub halliks ja tuhmaks...

posted under |

3 comments:

Anonymous said...

Veab. Mina magan poole päevani. Pool suvest läheb voodis mööda ja mul sellest väga kahju. Tead, et vanasti öeldi carpe diem-hoia päeva, tasub ikka rõõmsatest asjadest ka mõelda, mitte morn olla. Kui ei tule und, nagu mul tihti, siis vaata vähemalt Tuvikesi, saad natuke naerda. Ole siis tubli.

Nele said...
This comment has been removed by a blog administrator.
Nele said...

oojaa..tuvikesed on lahedad =D
olen nagu ülihäpi et mul sellist perekonda ei ole XD
seda et see masekas läks üle... tuli ja läx nagu alati... nyd on jälle kõik hästi aga ei tea kui kauaks...

Newer Post Older Post Home

Followers


Tsitaat

„And even if wars didn’t keep coming like glaciers, there would still be plain old death.“ Kurt Vonnegut „Slaughterhouse-Five"