Ma ei tea, miks mulle meeldib üksinda olla. Lihtsalt jalutan üksinda Keila peal, nagu mul üldse sõpru poleks :D aga jah..ma olen ka üksinda õnnelik..lihtsalt elan ja olen...õnnelik. Väljas on hea olla, No stress!
aga jah..tulin koju, sõin, läksin õue (yksinda), viisin raamatukokku raamatud ära, käisin poes ja läksin lugemissaali...seal tegin mingis 2007 aasta "Saladused" ajakirjas testi teemal: kas oled närviline ja mis seda põhjustab vms. ja siis yks kysimus oli selline:
Kui tihti koged stressi?
a) kogu aeg,
b) vahetevahel
c) vähemalt korra päevas
d) mitte kunagi.
Ma saan aru, mida nad selle all mõelnud on, aga kuna ma olen teinud uurimistöö teemal Stress ja toimetulek, ajas see küsimus koos vastusevariantidega mind naerma. Inimene kogeb ALATI stressi..kas sis negatiivset või positiivselt. Ainukene stressivaba seisund on SURM!

I hate the way you are acting
I hate the way how you think
I hate my heart for not stop loving you
and further more,
I hate you for breaking my heart
and hurting my soul

• Elu on nagu PÕRGU, kus sa pead olema, elama ja piinlema ning kust sa välja ei pääse.
• Palun, inimesed, jätke mind lihtsalt rahule!
• Ma tahaks kordki päevas olla TÄIESTI ÜKSI ja ma tahaks, et kunagi tuleks päev, kus mu TELEFON MITTE KORDAGI EI HELISEKS.
• I just need to be alone!
• Minu jaoks oleks see lausa PARADIIS!

Ma arvan, et filmile peaks olema vanusepiirang vähemalt 16, mitte 14 aastat, sest seal olid ikka päris karmid ja räiged stseenid ning osad noored, kellel pole veel mõistus päris peas, võivad hakata neid imiteerima, arvates, et see on naljakas, kuigi tegelikult ei ole. Nad ei pruugi mõista selle filmi tõsidust. Näiteks kinos minu taga istusid kaks umbes 15 aastast tüdrukut, kes iga pisema asja peale itsitasid ja naersid, kuigi tegelikult oli asi naljast väga kaugel. Samuti ei soovitaks ma filmi vaadata nõrganärvilistel. Minu arust oli filmis kasutatud muusika ja näitlejad hästi valitud, kuna näitlejad tulid oma tööga hästi toime ja suutsid anda inimestele edasi emotsioonid ja asja tõsiduse. Ainukesed asjad, mis mind filmis häirisid olid oksendamis ja vägistamis stseenid, kuna ma olen ise ka natuke nõrganärviline. Film pani mind mõtlema ka enda elu üle. Ma mõtlesin, et kuidas mul on vedanud, et mul on olemas perekond, kes minust hoolib, mõnus kodu kuhu igal ajal minna ja ka soe toit laual. Minu lemmik asi filmis oli Rassi ütlus: „ Iga noor peaks elus kasvõi korra uskuma, et surm on uksetaga. Ainult siis jõuab ta kokku lugeda kõik selle, mis talle tegelikult on kallis.“ Ma tundsin Rassi karakteriga ennast kõige rohkem sarnane olevat, sest ka minu elus on olnud palju kordi, kus ma olen mõelnud, et tahaks minema minna, lihtsalt haihtuda ja mitte kellegagi tegemist teha, sest elu on vahel nii raske ja sinult tahetakse liiga palju.

If you want to feel rich, just count all the things you have that money can't buy.

"Osad Padari ettepanekud on kui aprillinaljad"

Lõpuks ometi üks lahe uudis :D
Nii armas minu arust..tahaks näha seda kui nad koos on :D
http://www.postimees.ee/?id=19556&ref=rate

Lõpuks ometi! :D Dancing 2008

Baltikett

A video of special Fred :D

Ma hakkasin täna mõtlema, et elu on nagu mäng.
Elus sa pead riskima paljude asjadega nagu mänguski, aga nende erinevus on see, et elus ei saa sa vajutada nupule "REPEATE LEVEL" ning kui tuleb Game over, ei saa sa enam mitte midagi teha.
Meil on igal ühel mängida oma roll: Koolis oleme me õpilase rollis, kodus aga lapse, õe, venna või mõnes muus rollis.
Mänguga peab olema väga ettevaatlik, sest üks vale liigutus võib muuta terve su elu ning sa pead olema koguaeg valvel, et sa mängu p****e ei keeraks...

Käisime klassiga soomatkal Keava soos. Alguses kõndisime mööda laudteed aga ühel hetkel pidime sealt kõrvale astuma. Nii me sumpasimegi seal vesises soos (turbamudas) u. 3 km, kõigil jalatsid vett täis ja vahepeal olid osad inimesed põlvini soosse vajunud.


Soos oli täiega ilus loodus. Seal olid väga ilusad laukad ja ilusad valged taimed, mille nime ma ei mäleta.



Lõpuks me jõudsime välja ühele külavahe teele. ning kõigil oli hea meel, et lõpuks ometi saime soost välja. Paljudel olid jalad väga väga mustad ja räpased ja botased vett täis. Meiega käisid kaasas ka kolm kutsikat, kes olid vist kahe kuused.


Me liikusime edasi ühele lagendikule metsa vahel, kus toimus ristsõna lahendamine auhinna peale. Kutsud olid aga nii väsinud, et jäid magama. Hiljem kui me hakkasime tagasi liikuma, pidi Merka ühte kutsut süles vedama, sest ta ei jaksanud enam ise käia ning jäi Merka süles peaaegu magama.
Me pidime veel liikuma läbi soise metsa. Peale seda jõudsime välja põllule ja jälle oli väga hea tunne. Umbes selline tunne: Oh! tsivilisatsioon!

Kinkisin täna kahele väikesele põnnile kaks Macdonaldsi õhupalli.
Alguses vaatasid nad mind kadeda pilguga, umbes sellisega, et kuidas sul on kaks õhupalli ja mul ei ole ühtegi :D Mul hakkas neist kahju ja andsin õhupallid neile...